Kaubaarve, proforma-arve ja pakkeleht

Kaubaarve või proforma-arve?

Müügitehingu puhul kasutage müüja kaubaarvet. Proforma-arve võib kirjeldada mittemüügiga seotud liikumist, nagu näidised, laenutus või remont, kuid sellel peab siiski olema põhjendatav tolliväärtus ja saadetise põhjus. Märge „kingitus“, „kasutatud“ või „tasuta“ ei tähenda, et väärtus võiks olla lihtsalt null.

Kirjeldage iga kaubaliiki

Kasutage selgeid ja konkreetseid kirjeldusi: „puuvillased kootud T-särgid“ on kasulikum kui „riided“; „elektriahju elektrooniline varutaimer“ on kasulikum kui „varuosad“. Märkige vajaduse korral materjal, kasutusotstarve ja mudel. Eraldage erinevad kaubad, kogused ja ühikuväärtused. Kaubarida ei tähenda tingimata sama asja mis pakk või arverida.

Muutke koondsummad jälgitavaks

Märkige arve valuuta, ühiku- ja koguhinnad, allahindlused ning vajaduse korral veo- ja kindlustuskulud. Nimetage müüja, ostja ja importija, kui nad on erinevad. Lisage tarnetingimused, päritoluriigi andmed ja lähetamise põhjus. Ärge kunagi muutke müüja arvet tegelikult makstud summa varjamiseks; selle asemel esitage selgitus ja tõendavad dokumendid.

Kooskõlastage pakkeleht saadetisega

Mitme paki või kaubaaluse puhul märkige pakendite arv, märgistus, bruto- ja netokaalud ning iga pakendi sisu. Seostage pakkeleht arvega. See aitab vedajal, laol ja tolliesindajal käsitleda samu kaupu, eriti kui üks saadetis sisaldab mitme müüja oste.

Enne kauba teele saatmist